Miks me armume...

Mis põhjustab armumist? Läheduse/ligiduse vajadus, imeline seisund meie omavahelisest vastastikusest mõjust (teate küll, armunud olekut tunda saanud, kuidas teil liblikad kõhus ringi lendlevad, tundub kui kehakaal väheneks ning isegi pikkust paistab juurde tulevat), suurepärane tunne, mis valdab meid oodates taaskohtumist parteneriga. Hilisemas perioodis kujuneb välja partnerite sõltuvussuhe teineteisest.

Ajuteadlased väidavad, et inimese peast käib ööpäeva jooksul läbi keskmiselt 50 000 erinevat mõtet, millest vaid ca 2500 suudame tuvastada. sOlles armunud, oleme „kõige teadlikumad“ enda mõtetest. Miks? Kuna pidevalt meie pöörduvad kõik meie mõtted üha tagasi meie armumise „põhjuse“ - Tema iskuga seonduva juurde. Meenutame üha näiteks kuidas ta meid vaatas, mida ta sõnas, kuidas ta käitus jne. Imetlusväärne, kas pole?

Ja iga mõte üha suurendab meie sõltuvust Tema isikust ning meie poolt kogetavast tundest, mida Tema vallandab meis.

Armastuse “sümptomid” on analoogsed erinevate psühhiaatriliste haiguste haiguste puhul esinevate sümptomitega, nagu näiteks:

  • Maania, mille puhul esinevad kõrgendatud elevus, madalam enesehinnang, tekib soov endast anda/kinkida/pühenduda.

  • Depressiooniga kaasnevad sümptomid, nagu näiteks meid valdab unetus, sagedane nutmine, konsentratsiooni puudulikkus ning isutus.

  • Või analoogselt sõltusvushäiretega, mille puhul kaasnevad sundmõtted, mis pidevalt keerlevad Tema isiku ümber, kontrollimisvajadus(ega Ta ometi pole mulle helistanud või sõnumit saatnud) ja hügieeniga seotud rituaalid(kas olen piisavalt puhas ja näen hea välja Tema jaoks).

Kuid tõdegem-armumine on üks imelisemaid seisundeid, mida inimene elus kogeda võib!

Autor Ü.Kukumägi

Tags:

Featured Posts
Recent Posts