Valetab või mitte?

Küsimusele "Miks inimesed valetavad?" ei ole võimalik vastat üheselt. Nii nagu ka küsimusele "Mis on vale?". Inimestena üritame alati käituda kontekstis/situatsioonis meile sobivaimal parimal viisil võimalikest variantidest.


Seega võime tõdeda, et ka valedel on väga erinevaid põhjused, mis nö. kontekstipõhised.

Tavapäraselt käsitletakse valesid "valgete" ja "mustade" valedena. Esimeste hulka kuuluvad näiteks teie vastused kolleegi uue roosa kostüümi kohta, kui te säästmaks kolleegi valusast tõest tema väljanägemise kohta, vastate: "Pole viga, päris kena kostüüm!". Samaegselt teades, et valetate. Kui aga, nö. "laenate" raha, teades, et te seda raha talle tagastada ei kavatsegi, on tegu "musta valega", mida te teete omakasu eesmärgil.

Samuti tuleks defineerida, mis tingimustes mingit käitumist ja kelle vaatenurgast võiks nimetada valetamiseks. Valetamise teema on oma olemuset küllaltki filosoofiline. Toon näite - einestades mõnda aega tagasi Reval Cafes, istusid mu kõrvallauda kolmekümnendates eluaastates mees ja naine. Olles kirjutanud terve raamatu kehakeelest armastuses ja flirdis, ei olnud mul just väga keeruline tõdeda, et nende vastastikune sümpaatia väljendus vormis - armunud ja väga. Tahtmatult sattusin nende omavahelist vestlust kuulma ning nagu selgus naine oli lahutatud, kuid mees abielus. "Petis! Abielurikkuja!" võiks ju sildistada meest, kes olles abielus, on samaaegselt kõrvalsuhte loonud. Kuid vaatame olukorrale teisiti - igaüks meist soovib olla õnnelik ja armastatud, kas pole? Tunda liblikaid "kõhus lendamas", tunda peapööritust armastatut kohates? Ärge nüüd arvake, et ma õhutan kedagi abieluvannet rikkuma ja õigustan kõrvalsuhteid. Kuid kahjuks on igas suhtes alati kaks poolt ning tõsiasi, et keegi loodab leida midagi olulist, mis puudub tema abielus/kooselus on alati märgiks, et midagi on tema paarissuhtes valesti. Siinkohal jätame kõrvale mentaalsete kõrvalekalletega isikud, nagu näiteks seksisõltlased, sotsiopaadid-psühhopaadid, jne. keda ajendavad kõrvalsuheteks muud tegurid.

Enamus meist üritab jääda ausameelseks ning valetamine tekitab meis ebamugavust. Just seetõttu on nö. valgeid valesid kerge paljastada. Eriti kui oskate kehakeelt, muudatusi hääle toonis ja kõne rütmis "lugeda". Seevastu sotsiopaatidele-psühhopaatidele iseloomulik patoloogiline valetamine, on sageli raskemini tuvastatav, eriti kui ohver neist emotsionaalselt või materiaalselt sõltuv on. Ning selle inimrühma valed on külmavereliselt omakasupüüdlikud. Tänu suurepärasetele manipulatsioonioskustele oskavad nad mõjuda vägagi veenvalt ning nende valede paljastamine on keerukam. Eriti, kui teil puuduvad erialased teadmised. Peab ka tõdema, et nn. "white-collar criminals" (valgekraelised kurjategijad) on läbi aegade tänu enda valetamisoskustele olnud alati edukad, nii äris kui poliitikas. Statistiliselt kohtame neid suures äris kui poliitikas neli korda suurema tõenäosusega kui teistel aladel. Ja seda, sõltumata riigi geograafilisest asukohast või valitsevast riigikorrast. Kuidas end kaitsta "mustade" valede eest? Valetamine on keeruline protsess nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt, kuna meie keha reageeringute ja mõtete vahel puudub sünkroonsus. Välisimpulsi puhul, reageerib keha esimesena ja alles siis järgneb nö. teadlik mõtlemine. Just seetõttu tekivad valetamist paljastavad "lekked" nii meie näoilmetes kui ka kontekstile vastavates keha regeeringutes. Kahjuks pole olemas ühtegi konkreetset kehakeele märki, mille ilmnemisel saaks 100% tõonäosusega väita, et inimene valetab. Nii Pinocchio efekt, st. nina sagedane puudutamine valetamisel, kui ka käega suu varjamine valetamisel, kuuluvad laialt levinud eksiarvamuste hulka. Mis aga kindlalt viitab potensiaalsele valetamisele, on spontaansuse ja järjepidevuse puudumine. Osates dekodeerida keha signaale ja õppides teadlikult jälgima osalejate käitumist kontekstis, suudame paljastada valesid. Kehakeele eksperdiga vastatikku sattudes jääte 92% tõenäosusega valedega vahele, samas kui valedetektori puhul on tõenäosus ca 72% protsenti. Seega, ükskõik, kui hästi me ei üritaks valetada, "lekitab" me keha need välja.

Soovid teada, kuidas tuvastada valesid? Osale 24.mail toimuval workshopil "Valetab või mitte?", kus Aaron Gardner (UK), rahvusvaheliselt tuntud suurepäraste kogemusega treener, kes õpetab valede tuvastamist eriala professionaalidele ning Ülli Kukumägi, kes aastaid on õpetanud nii kehakeelt kui valetamise tuvastamist mitteverbaalsete signaalide põhjal, jagavad kasulikke teadmisi, kuidas tuvastada valetamist ning dekodeerida näo mikro- ja makroilmeid. Vaata lähemalt siit

Featured Posts
Recent Posts