Me närime huuli ja hammustame huulde?


Meie keha ja alateadvus reageerivad välisfaktoritele esmajärjekorras, alles seejärel järgneb suhtumine ning siis alles hakkame vastavalt tekkinud tundele/seisundile tegutsema.

Ärevust tekitavates situatsioonides kasutame nii nn. "maandavaid" zeste ja liigutusi, kuid ka meie huuled pingestuvad, puudutame suud jne. Sagedane on ka huulde hammustamine ning samuti huulte närimine.

Täiskasvanuna näitame keelt, nii nagu lapseeas tegime, kui meile mingi isik või tema tegevus absoluutselt ei meeldi, kuid tavapäraselt kontrollime täiskasvanuna enam enda reaktsioone ning meie käitumine on enam vaoshoitum ja varjatum.


Pildil näeme Krõõta pingsalt keskendumas, lahendust otsimas. Tema näolihased on pinges, tema pilk konsentreeritud, ta otsib keskendunult lahendust.

Näeme tema pines suud ning veidikene keelt paistmas huulte vahel kui ta neid kokku surub. Sellised ilmingud on automaatseks reaktsiooniks olukorras, mil aju on fokusseerunud lahendusele.

Kuna huuled on keha üks kõige tundlikumatest piirkondadest, maandame end neid puudutades, närides, hammustades jt. taoliste liigutuste läbi. Taolise tegevuse alge peitub lapseeas, mil meid rahustati meis ärevust tekitanud situatsioonides, pistes meile suhu näiteks luti. Just seetõttu on raske lastel pöidla lutsimist või ka täiskasvanutena küünete närimist lõpetada. Hilisemas eas meid premeeriti, lohutati, rahustati jne. ka läbi toidu, näiteks kommid või sokolaad ja seetõttu on ka toidusõltuvused enamuses seotud "sisseharjutatud" käitumismudelitega - rahustada end emotsionaalselt keerulistes söömise abil.

Muuseas - teadlased väidavad, et nätsu närimine aitab meil paremini konsentreeruda. Võib- olla just seetõttu näeme ka tuntud isikud avalikkuse ees neis ärevust tekitavates situatsioonides ennast unustavalt närimiskummi närimas. Ning ei pea arvama, et nad seda teadlikult teevad - nad lihtsalt on unustanud nätsu suhu või on lihtsalt harjumuspärase tegevuse ohvrid, ise sellest mitte teadlikud olles.

Featured Posts
Recent Posts